Thursday, July 19, 2007

Värviline Tallinn

Täna esimest korda Tallinnas oleku jooksul magasin sisse. Ärkasin 8.01 kuigi tavaliselt niigi viimasel minutil 7.44.
Aga vedas, kell 8.13 olin majas väljas ja 8.27 olin bussi peal:P

------------------

Tallinn on inimeste poolest ikka megakirju. Tegelt on vist iga linnake ja külake, aga ma ei ole lihtsalt varem selliste inimestega kokku puutunud.
Nimelt paar nädalat tagasi istus bussis mu kõrvale mingi mees.
Väljakasvanud soeng, imelik nägu. Meenutas pervot (sry).
Ta istus mu kõrvale ja küsis, kas ma räägin eesti keelt. Ütlesin, et jah.
Tema ütles mehele mitte kohase ereda häälega: "Väga hea. Minul on selline komme, et ma soovin alati endast paremal käel istuvale kaasreisijale töökaid käsi ja sära silmadesse."
Mõtlesin, et okei, head soovid, ütlesin: Aitäh.
Siis hakkas ta oma telefonis toksima nuppe.
Läks natuke aega mööda, tema kostab: "Ilmad on nii ilusad päikselised, tahaks ainult rannas olla kogu aeg"
Mina: ""
Tema: "Ma käin poole kohaga tööl, siis jõuan käia ka. ihihih"
Mina: ""
Tema toksis telefonis.
Ja nii see läks. Mina läksin oma peatuses maha ja lootsin, et ei näe teda enam kunagi.

Kahe päeva pärast:
Lähen bussi ja minu kõrvale istub see SAMA mees.
Buss hakkab sõitma ja tema lausub: "Mida ma veel tahtsin õelda, et ma soovin alati endast paremal käel istuvale kaasreisijale töökaid käsi ja sära silmadesse."
Ütlesin, et ma tean mida te õelda tahate, sest te just paar päeva tagasi ütlesite seda.
Siis ta jäi kuss ja toksis oma telefonis.

Ja nüüd iga päev on see sama mees samal bussil. Iga kord kui ta üritab mu kõrvale istuda, panen kiiresti oma koti sinna.
AGA mul läheb süda pahaks kui ma näen, et bussis on meeletult vabu kohti ja tema istub või lausa jookseb noorte neidude kõrvale. Ja hakkab sama juttu ajame.

Ükskord ei istunud ta kõrval kedagi, siis ta koputas enda ees istuval muusikat kuulavale kutile õlale ja rääkis talle oma loo.
Sellel oli ükskõik.....


Täna 19.07 tulin töölt ära. Olin Hallivanamehe peatuse juures kui üks mees ütleb üle tänava mulle: "ooo.............. niii ilus............... täpselt minu silmad"
Mina: jaja....
Siis ta jookseb järgi: "Piretit oled näinud?"
Mul oli nagu, mis?
Tema: "No Piret Järvis, ma ei ole teda 21 aastat näinud. Sündis 6 veebruar 1984" ja näitas mingit postripilti.
Ütlesin, et jaja, pildi saab igaüks ajalehest rebida.
Tema: " jajaja. ma õpin astroloogiat ja tean täpselt, mis tähtkuju sa oled"
Mina olin edasi vait.

Siis ta jooksis pikalt järgi ja hakkas rääkima, et politsei ei tule kunagi inimesele appi, räägi kõigile, millised nad on. Riigi heaks töötavad ja kunagi ei aita.
JA jälitas mind kuni KAlevi peatuseni.

Peaks vist auto ostma.

2 comments:

Anonymous said...

ilusad lood. tüdrukute jaoks on tallinn selles mõttes ideaalne. tähelepanu saavad nad palju.

meenub, kuidas üks endine klassiõde kurtis iga nädal vähemalt korra koolis, et mingi vend hakkas teda bussis käppima.

Citysiil said...

Ilus on päris karm ütlus selle kohta.